
Edasi geodeesia erialarubriigi juurde. Kogu tavaar, mis siin geodeetidel kasutada on teeb Eesti maamõõtjatele korralikult silmad ette. Muidugi on siin ka teistsugune maastik, mis nõuabki teistsugust varustust, aga siiski. Suuremad asjad on 4,2 l maastur, atv ja järelkäru, et atv-d või matkaasju vedada kui parasjagu bushi tööle minnakse.

Mark on auto tagumisse otsa ehitanud korraliku panipaiga, kuhu mahuvad suurepäraselt järgmised asjad: 25l veekanister kätepesuks (kraan paikneb eriti mugavalt järelkärukonksu kõrval), 15l külmajoogikast (kuhu me lisame igal hommikul 3,5kg jääd), suur haamer, väike haamer, labidas, maasse augutegemise piik, alati on autos vähemalt üks paar ja peaaegu alati 3 paari kolmjalgu, külmajoogikasti alla sahtlisse mahub kümmekond metallvaia (pollaks), pooltosinat tähekujulist pollat (piiripunkti märkimiseks), umbes viit erinevat sorti geodeedinaelu (kõiki 10-30), kolme tooni spreivärvi (kõiki vähemalt 2 purki), isoleerteipi (punast, sinist, musta, kollase-rohelise triibulist vaiadele kõrguste märkimiseks ja kõiki mitu rulli), flagging`ut (roosat ja oranži värvi tähistuslint), markereid (sinist ja rohelist kokku 5), 3 plumb-bobi, 3 mõõdulinti (1 asub gepsukastis ja nii Markil kui mul on oma), 3 prismat ja 2 treegerit ja prismasau, Sokkia tahhümeeter, nivelliir, kaks 50m mõõdulinti, raadiosaatjad, saag, kiin, seep, paar joogitassi, spordijoogipulber ja spordijoogikontsentraat (et kui ikka päevas 2-5 l higistada, siis peab kuskilt soolasid tagasi saama), tööriistakast, mitmekümneid meetreid köit, venivat kinnitusnööri, 2 suurt tekki, paar matkapatja, ellujäämisvöökott (kõige tarvilikuga, et paar päeva sügavas bushis ellu jääda, Mark kasutab seda siis kui läheb autost kaugele mäkke ronima). Tagaistmel ja põrandal on nivellilatt (koti sees), gepsusau, geps, metalliotsija (karbi sees), kaks matkatooli (kus me igal lõunal jalga puhkame ja lõunat sööme), raadio ja –antenn gepsusignaali võimendamiseks, baas (mille paneme igapäev üles, sest siin pole sellist vahvat teenust nagu Geosoft Eestis pakub). Autokatusel on rehvivahetamise ja –parandamise asjad, lisarehv (teine lisarehv on auto all), 2 tungrauda ja suurem labidas (kui autos). + pisiasjad nagu patareid, poole meetri kõrgune paberihunnik (vajaminevad dokumendid objektide kohta), paar rulli traati, väikesed alumiiniumplaadid (3x3 ja 5x5 cm) katastripunktide jaoks ja templid nendele plaatidele märkide tegemiseks.

Suurema osa ajast veedame Valentine Falls`is (15km Kununurrast), mis saab olema uus ja uhke elurajoon 110 krundiga. Valmis ehitatakse teed, kraavid ja elektrivõrk ning meie varustame ehitajaid kõikide geodeetiliste töödega. Näiteks tuleb asendada kopameeste poolt mahasõidetud vaiu, kontrollida vaiadele mõõdetud lõplikku asfaldi kõrgust või märkida 18m laiune ja 3m sügavune kraav maha (kui tegu on suurte kraavidega, siis nii suured nad ongi). Kuna Mark peab aegajalt kontoritööd tegema, siis pidin mina vahepeal üksi väljas käima, 3 päeva järjest. Sain objektijuhi Trevori käest ülesandeid ja suhtlesin muidu toredate ehitusmeestega. Kuna esmaspäeval-teisipäeval oleme Markiga 100km kaugusel maanteest bushis, siis tahtis Trevor, et ma ka nädalavahetusel töötaksin. Ja et pühapäeval on kõige parem lisatunnitasu (laupäeval on esimesed 2h 1,5kordsed ja pühapäeval on kõik tunnid kahekordsed), siis ei olnud otsus raske tulema. Helen tuleb ka pühapäeval proovipäevale kaasa :) Ja kõige tagatipuks pidi Mark endale autolaenutusest sedaani võtma, sest mina pean ju maasturiga objektil käima :D
Üldiselt saab geodeet Austraalias väga kindlasti tööd. Kõige paremini just Western Australias, sest siin on kõige rohkem maavarasid (võrreldes ülejäänud Austraaliaga) ning siin on väga palju ja väga suuri kaevandusi. Mitte, et geodeet peaks siin kohe kaevandusse tööle minema, ka ehitus on endiselt väga populaarne, aga kaevandus on lihtsalt kindla peale minek. Suurimad rahad liiguvad Port Hedlandi ja Karratha kandis, kus näiteks kaevanduses töötav veoautojuht teenib aastas 120000-130000 dollarit (u. 1,1 mln eesti raha). Eelmisel nädalal olevat lehes olnud artikkel ka, kus räägiti, et kui teised Austraalia osariigid on veel kergelt majanduskriisis või hakkavad juba tasakaalustuma siis WA on olnud koguaeg tõusuteel ja näiteks Whelans otsib kogu aeg töötajaid juurde. Mida kinnitavad ka Marki pidevad mainimised, et kui ma tahaks kunagi Austraaliasse pikemaks tulla (või lausa elama), siis Whelans võtaks mind kindlasti tööle ja võimalik, et sponsoreeriks isegi elamist. Ja idarannikul pidavat olema palk ikka veidi madalam tugeva konkurentsi tõttu. Siin, Kununurras, on meil lähim korralik konkurent 800 km kaugusel ja ka sellises olukorras käib tööde pärast kõva võitlus.
Peale selle, et Helen võib saada geodeedi assistendiks, ootavad tüdrukud mangohooaja algust, mis pidi algama olnud nädalal, kuid loodetavasti ei lükku rohkem edasi kui tuleva nädala alguseni.
Meil oli paar päeva järjest kombi kõrval puu otsas uus naaber ka. Öökullipoiss Trevor (ei ole seotud objektijuhi Trevoriga), kes istus ja puhkas päev läbi ühe koha peal. Umbes poole kuuest õhtul hakkas ta jalalt jalale tammuma ja sulestikku puhastama, mille peale Helen teatab:”Suurepärane sulestik.” 10 min enne kuut (kaks päeva järjest) läks Trevor jahile ja hommikul kui ärkasime (viiest) oli ta juba uuesti sama oksa peal tagasi. „Igavesti armas sulepall,” ütleb Helen. Lisaks lähevad Helenil silmad särama, kui Trevorist räägib: „Ta on väga, väga kannatlik. Ta talus väga hästi olukorda, kui ma statiiviga ümber tema hiilisin ja üritasin pilti teha aga ma ei osanud statiivi kasutada.” Nüüd on Helen muidugi natuke kurb, sest täna (laupäeva) hommikul Trevorit enam oksa peal polnud, „Võib-olla ta läks oma tüdruksõbra juurde nädalavahetust veetma,” arvas Helen. Igatahes loodetakse, et Trevor toob varsti oma pojad siia oksa peale meile vaatamiseks.
8 kommentaari:
Tervitus Nurmest!
Aitäh, super huvitav kiri jälle. Sain hariva ülevaate geodeedi tööriistadest ja geodeedi vajalikkusest "unenäomandril".
Pakun välja, et WC paberirulli lahtiharutajaks oli konn, kes muu ikka. Nemad seal ju pidevad asukad. Loodan, et öökull Trevor ka tagasi tuleb ja teid rõõmustab.
Ega te ikka saa Kununurrast ära minna, kes siis geodeeditööd teeb? Tore, kui Helen samuti saaks geodeedina tööd. Ootan huviga uudiseid teie igast tegemisest.
Olge tublid! Ja kallistused teile!
Aime
Need konnad ikka ei anna mulle rahu!!! Kas nad siis vahepeal hüppavad ka kui potil istuda???:D
Endiselt tore teie tegemistest lugeda:D
Gerda
Tervitused Sakust!
Te hiilisite küll Olümpiamängudest kõrvale aga tänan Sebastiani poolest kaardi eest, samuti sain mina täna kaardi kätte!!! Väga vahva et sünnipäev meeles oli! Samuti on tore kaasa elada teie kogemustele soojal maal. Kalli kalli kõigile!
Terv.Moonika perega
Ma arvan, et me siiski higistame siin rohkem kui teie Olympiam2ngudel kokku :)
Konnad 6nneks ei ole veel hypanud :D Kuigi me kartsime seda alguses. Nyyd nad elavad kyll enamasti potist v2ljas, igal pool mujal vannitoas. Ja eriti ebameeldivalt suur 2mblik on seal ka. Huhuhuu...
Ja me saime nyyd ise teada, et see pesa ei olnudki termiidipesa! N2gime eile yht tyypi oma pesa ehitamas, aga vb sellest j2rgmine kord pikemalt, koos pildiga.
Hei-hei!
Need Heleni kommentaarid on igavesti armsad, ei saa ma mitte ütlemata játta.
Kuidas Britil töö suunal láheb?
Tere kallid kaasmaalased ja tervitused Sydney'st :)
Kui juba eriala rubriik, siis paar küsimust Tarvole. Kas kasutate töö tegemiseks Single-Base RTK või CORS networki? Või hoopis integreeritud Network-Based RTK GPS'i? Kas selle pärast panetegi alati oma baasjaama üles? Ma eeldan, et teil on ikka suht täpseid tulemusi vaja ja tavalist gepsu (PR) ei kasuta. Siis vist kasutate ka GLONASS'i signaale? CORS network on vaatlustulemuste järeltöötlemiseks hea, aga seda te ilmselt ei tee kuna teile peaks vist tulemuste kiirus ning mm täpsus oluline olema. Minu teada ongi CORS loodud geodeesia rakendusteks, aga see ei pruugi levida igale poole, sest baasjaam peaks vist 100 km raadiusesse jääma. Küsin, sest ma ei tea kuidas "päris elus" neid variante rakendatakse ;) Või on mõned peened süsteemid vaid teaduse ja lennunduse jaoks vajalikud...Tänud ette, kui vastata viitsid :)
Muus osas loen päevi ja pean plaani, mida toredat me koos varsti korda hakkame saatma. Detsember on juba ukse taga ja ilmad on ka siin liiga palavad, tahaks ainult ookeanis vedeleda ;) Kui mõelda, et suveni on veel kaks kuud aega, siis leevendust te siin eriti küll ei saa. Kindel on aga see, et ookeani ääres on alati mõnus jahe briisike selle leitsaku vahele. Lubasin endale, et teen kõvasti tööd, et siis kui teie tulete, saan ka lõpuks Austraalia võlusid nautida ehk siis Sydney'st väljapoole kiigata. Seetõttu ei ilmu ka mu blogisse midagi niipea.
Lisaks kirjutate väga toredalt ja pildid on vahvad!
Kallid ja peatse nägemiseni!
Hoi Aire,
Vou, tundub, et sa tead teooriast päris palju. Kasutame Single-Base RTK-d, mille signaali võimendame raadioga ja see levib väga heas asukohas (mäe otsast näiteks) umbes 40 km, kuigi ma ise pole siin veel roveriga baasist nii kaugele läinud. Tavaliselt jääb baasi kauguseks ikkagi mõned kilomeetrid ja seda siinse küllaltki künkliku maastiku pärast. Viimane kord bushis käies hoidsime pöialt, et saaks viimased kaks puurauku ära mõõta, sest paarisaja meetri kõrgune mägi oli täpselt meie ja baasi vahel, kuhu oli umbes paar km. 6nneks saime punktid kätte ja ei pidanud baasiga hakkama ümber kolima. Ja muidugi on meil vaja paarikümne millimeetrilist täpsust kohe, mistõttu ei saa me CORSi kasutada. Kuigi ei ole mul õrna aimugi, misasi on CORS. Pannid (receiver) võtavad vastu nii GPS kui ka GLONASSi satelliitide signaale, mistõttu on meil peaaegu alati 10-12 satelliiti nähtaval. Kas sa pead tavalise gepsu (PRi) all silmas käsigepsu? Ja milline on CORSi täpsus?
Seep see on, teooriat juba tean, aga bushis ei oskaks midagi teha vist :)
Tavalise gepsu all pean silmas pseudo-range (PR) mõõdistust, mis on tavaline nii käsi gepsude kui ka autonavi seadmetes täpsusega 1 kuni mitu meetrit. RTK on toimib teisel põhimõttel ja on kahesageduslik, st kasutab kahte signaali L1 ja L2, et saada täpsem tulemus.
CORS on Continuously Operating Reference Station (CORS) ehk siis püsivad ja koguaeg töötav GPS jaamade võrgustik. Mõeldud just kõrget täpsust vajavate geodeetiliste rakenduste jaoks üle maailma. Single-Base RTK ja CORS networki vahe on selles, et Single-base RTK'l on piiratud vahemaa baasjaama ja roveri vahel (10-20 km) ning kasutajad peavad ise oma baasjaama üles panema. Networki puhul pole raadiotega jamamist ja annab künlikkus kohas parema täpsuse, sest jaamad on kõrgel. Mõlemad on siis carrier-phase mõõtmisviisid, ehk kasutatakse L1/L2 faasi ja koodi. Network RTK täpsus om 0.01-0.03 m ja Single-Base RTK 0.01-0.05 m. Ehk siis cm täpsus mõlema variandi puhul. Millimeetri täpsus on suhteline, ehk siis vaid baasjaama ja roveri vahel. Baasjaama enda täpsus on aga absoluutne ja cm täpsusega. CORS Network on üle riigi olev baasjaamade võrgustik, mis võimaldab baasjaamal jääda isegi 50-100 km kaugusele, kuid see võrgustik ei pruugi igal pool olla ning ehk seetõttu ei taga see teile vajalikku täpsust. Minu teada on plaan seda lähimate aastate jooksul laiendada - enamasti asuvad need 200 km vahedega jaamad rannikul ümber Austraalia. Mida lähemale punasele kivile, seda hõredam lugu :) Kallis lõbu samuti riigile.
Nii palju, kui siin ise oleme RTK'ga mänginud, on ikka päris vahva asi küll. Satelliite on tõesti piisavalt ja me võlusime arvutites järeltöötlusega välja ka mm täpsuse. Olen aru saanud, et CORS'gi on pigem järetöötluste jaoks mõeldud ja seega on rohkem jändamist.
Postita kommentaar