Kahte lehte minevad teed

Jutujärg jälle minu käes ehk siis kirjapulk Kongorongi viinamarjaistanduses. Palju on vahepeal toimunud, aga praegu on ilmselgelt kõige olulisem mainida, et käes on muutuste aeg. Nii oleme teinud muutusi ka oma elukorralduses ja edaspidi saate lugeda postitusi üks nädal minu käest ja teine nädal Heleni-Tarvo käest. Põhjus selleks on lihtne: täna asusid Helen ja Tarvo ja Snug teele Sydney lähistel asuva Newcastle’i poole, kus ootab Tarvot uus geodeedikarjäär. Aga eks nad sellest kirjutavad järgmisel nädalal ise. Mina aga jätkan praegu vanamoodi ja olen siin ilmselt veel mõnda aega – kui kaua? Kes seda teab, sest info vaheldub ja lõppude lõpuks sõltub kõik tööjõunõudlus ilmast. Katsun siis hakata oma fotokaga ilupilte tootma. :)

Praegu on igatahes farmis toimumas paljut. Eelmisel nädalal algas viinamarjakorje. See käib jupiti, nii kuidas tellijad viinamarjaproovidega rahul on ja mõne bloki korjamist nõuavad. Algus on igatahes tehtud ja seekord sai tühjaks korjatud kõige pisem Pinot Noir blokk. Alguses käis sellest üle harvester ja pärast veetsime meie ühes kõigi kohalike töötajatega reedel umbes 8 tundi harvesterist maha jäänud viinamarju korjates. Lõbus töö! Jube kiiresti läks igatahes. Aga et harvester oli enne ridadest üle käinud ja kõike peksnud, siis olid viinamarjad ka kahjustada saanud ja käed (ja riided) kleepisid pärast nagu pöörased. Aga harvester on ikka üks uhke masin! Saime selle otsa ronida ja sõita paar rida edasi-tagasi, et näha, kuidas kõik käib.







Harvester ise oma hiilguses.





Homsest paneme mõneks ajaks oma vana viinamarjavääditöö maha ja läheme õunte kallale. Selle ettevalmistamiseks sain täna sõita Lisle utega kuni ta traktori roolis istus ja pärast traktoriga liigelda. Viisime vetsud ja karavanid ja binnid ja korjamiskotid ja kõik muu tavaari valmis. Nüüd pole homme hommikul muud kui tööle minna. Õunad on suured ja punased (Galad, kui kellelegi huvi pakub) ja saak on sel aastal vinge. Meie tööks on korjamine, aga sellest juba järgmine kord!

Siin on muidu olnud viimasel ajal tore sünnipäevahooaeg. Kolm tükki, nende hulgas minu oma, on möödas ja üks tulemas sel reedel. Käinud on suur ettevalmistamine ja hiilimine ja salatsemine ja öösel küpsetamine ja kaartide nikerdamine ja... Põnevust jagub. Mul oli igatahes väga eriline sünnipäev! Siiani ei tea, mis mu kaardi peal kirjas on, sest kõik kirjutasid oma keeles. Vajan tõlke prantsuse, jaapani, korea ja hiina keele osas. :)

Juba väga koduseks saanud siinne perekond hakkab laiali minema – peale Heleni-Tarvo on nüüdseks läinud ka meie Taiwani sõbrad ja maja on poole tühjem. Alles on kolm ja pool bäkpäkkerit (pool sest tegelikult ta töötab mujal, aga on poole ajast ikka meie juures).

Hommikuti on meil sageli imeilus udu, ma lausa pean sellest pilte panema. (Kas mu jutt ei tundu seekord natuke hüplik? Mulle tundub.)





Muidu on sügis hoogsalt lähenemas. Saagikoristus ja sügisesed pilved ja kolletama kippuvad lehed ja õunalõhn puude vahel. Kui suvest ma siin väga täpselt aru ei saanud, sest minu bioloogiline kell väitis, et parajasti on talv, siis sügisetunne hakkab mul küll tulema palju ehedam. Igatahes jätkan ma praegu vanamoodi koduselt ja sügisestes meeleoludes. Aga plaanid juba tiksuvad.