Tee suu lahti ja ütle: „Aa!“

Eelmisel nädalal saime võimaluse mängida lammastele arstitädi. Nimelt on kohe-kohe kätte jõudmas tallede hooaeg ja enne seda tehakse lammastega (neid elab meil siin umbes 1300) protseduure. Kõik lambad aetakse kokku, et nende villased taguotsad puhtaks pügada, et oleks lihtsam sünnitada. Lisaks veel vaktsineeritakse ja antakse ussirohtu. Kokku tegeleb lammastega korraga neli inimest. Kaks ajavad lambaid aedikust õigesse kohta, üks pügab ja üks mängib arstitädi. Ühel päeval oli Eun Kyung arstitädi ja teisel päeval olin mina. Süstisime vaktsiini ja teise suurema süstlaga lasime suhu ussirohtu.

Pildil on lambad, kes ootavad protseduure.



Ja süstal, mis oli arstitädi üks põhilistest tööriistadest.



Protseduuride läbiviimiseks utsitati lambad ühte metallatribuuti, mis on natuke puuri kujuga, aga kahel pool on liikuvad uksed. Selles surutakse püsti seisev lammas kahe ’seina’ vahele ja ühe liigutusega pööratakse masinat nii, et enne püsti seisnud lammas on järsku selili, jalad püsti taeva poole. Nii pääseb talle paremini ligi, lisaks hoiab masin teda üldjuhul (kui just mehaanika alt ei vea, mida ka üks-kaks korda juhtus) paigal, et ta pügamise ajal haiget ei saaks. Kui lammas selili pööratud, pügab üks inimene ta taguotsa puhtaks ja teine arstib.

Mina tundsin ennast küll nagu lastearst. Iga lammas oli nii isemoodi, aga ikka tahtsin vägisi neile öelda, et „Tubli tüdruk“ või „Tee nüüd suu lahti“. Mõni lammas oli stoiline ega pannud pahaks, kui ma talle nõela sisse torkasin või ussirohtu andsin. Mõni teine kartis kohutaval moel ja kippus pead rapsima. Teda ma üritasin siis kiiresti rahustada. Iga lammas sai süsti, ussirohtu ja kui aega üle jäi, natuke sügada või pai. Seda viimast mu tööülesanded küll ette ei näinud, aga ilmselgelt oli vajalik. Mõni lammas, kes miskipärast selili pikemalt ootama pidi (näiteks oli mingi tehniline tõke ja pügamismasin vajas kohendamist), hakkas talitsematult värisema, nii et ma pidasin oma ülesandeks ka nende rahustamist. Mõni lammas saabus selili palvetajapoosis, jalad tihedasti näo ees. Mõni teine oli täiesti alla andnud positsioonis, jalad sirgelt püsti. Kolmas üritas pea väga kaugele põranda poole ajada, et ma temani ei ulataks. Aga neil kõigil olid armsad siirad silmad.

Stiilinäide esmaklassiliselt sirgelt välja sirutatud jalgadest.



Paremal on Ken, professionaalne pügaja. Ja mina annan järjekordsele lambale ussirohtu.





Samal ajal ootasid teised lambad kannatlikult järjekorras.



Samal ajal, kui üks lammas abitult selili on, aetakse teine seinte vahele ja ühe masinaliigutusega vahetavad lambad kohad – see, kes oli selili, on jälle püsti ja lastakse vabaks; see, kes oli püsti, keeratakse selili. Sama protseduur kordub. Ja nii kuskil 100 lammast tunnis. Seejuures pügajale makstakse lamba pealt 85 senti (umbes 8,5 krooni siis).

Nüüd jääme siis tallesid ootama! Kuu aja pärast peaks neid siin olema 1300!

Lõppu üks tehniline ja hoopis teisel teemal küsimus ka – kas keegi teab soovitada mõnd vabavarana saadavat panoraamide tegemise programmi? Ma ei vaja midagi ülivõimast, aga kui suudaks 2-4 pilti kokku panna, oleks bueno. Ootan vastukaja!