Me oleme siin majas nüüd esimesed, kellel keegi külas on käinud :) Eelmisel nädalal sõitis Matt oma perega nädalaselt puhkuselt tagasi kodu poole ja kuna Muswellbrook jäi niikuinii peaaegu tee peale, astusid nad ka mõneks tunniks siit läbi. Pakkusime neile spinatipitsat ja kaneelirulle. Ahju omada on ikka suur luksus! Pärast läksime mänguväljakut otsima, aga leidsime hoopis veetorni, kus lastel oli niigi lõbus.
Väike juhtum veel varasemast ajast, mis paneb siiani imestama. Ühel õhtul ilmus ukse taha noormees (Aaron vestles temaga), kes tutvustas mingit koristusfirmat uue tehnoloogiaga, mis pidavat puhastama ka suurima pleki ja mustuse vaibast välja. Reklaami mõttes lubasid koristada ühe toa põranda tasuta. Nädal möödas ja lubatud kellaajal ilmus ukse taha kõige glämmim noormees, keda ma Austraalias näinud olen. Tereva ninaga kingad, triiksärk, musta värvi uhke poolpikk mantel (ilmselt küttis ta auto seest talveks) jne. Astub sisse ja räägib, et 15 min pärast tulevad musta töö tegijad ja asuvad teie toa vaiba kallale (tuletan meelde, et meie elutoa vaip on väga ebameeldiv, et mitte öelda lihtsalt rõve). Küll aga oli ta väga üllatunud näoga, kuuldes, et ma tahame, et just elutoa vaip puhastataks. Igatahes, lubas veel umbes kuus korda, et 15 min pärast tulevad töötegijad ja tema on ainult infomees. Niikui härra glämm oli kadunud, pole siiamaani mingitest põrandapuhastajatest haisu ka olnud. Vot siis sulle uut tehnoloogiat ja paremaid masinaid!
Praegu on meil käsil projekt “Snug korda”. Käisime eelmise nädala alguses Newcastle’i lähedal professionaalsete kombimeeste juures. Neil on seal väike töökoda, kus terve pere mitmes põlvkonnas asju ajab. Kõige vanem, umbes 120 aastane, on sekretär. Tore tädi, muudkui naerab. :) Ülejäänud, ma oletan, on tema lapsed ja lapselapsed. Ütlesid, et Snugil on väga hea mootor (mis siis, et ta aegajalt ei tööta, ta on kombi) ja olevat olnud näha, et teda pole aastaid hooldatud.
Teame nüüd kindlalt, et siiamaani on kõikide vigade põhjusteks olnud väga väikesed asjad. Näiteks vasakpoolse karburaatori küljes oleva kruvi tihend on läbi, mistõttu auklikel teedel vajub kruvi liiga sügavale. Tagajärjeks sureb mootor kogu aeg välja. Niimoodi sõitsime siit Muswellbrookist remonditöökotta ka. Omandasin uue sõidustiili: ettevaatliku ja ilma pidurita, sest kui mootor ei tööta, siis pidur niikuinii ei tööta. Kõik oli ideaalne kuni eilseni, kui tahtsime veidi ümbruskonda sõitma minna. Snug lihtsalt ei käivitunud. Proovisime igatmoodi ja ei mingit tulemust. Vaatasin küll, et gaasitross on veidi lõtv, aga ei tahtnud selle süüks ka asja kohe ajada. Täna hommikul proovisime uuesti ja nii, et Helen keeras võtit ja mängis gaasiga, kui ma samal ajal gaasitrossi veidi pingumale tõmbasin. Ja voilaa, mootor nurrus nagu ennemuiste. :) Lähme nüüd teisipäeval tagasi töökotta, et veel mõned nipet-näpet asjad lasta vahetada.
Kuna Snug eile ei käivitunud, siis nurjus meie autoekskursiooni plaan ning jalutasime hoopis ühte linnaservas asuvasse parki. Selline on meil siin loodus, kakaduud ja meie kohendatud soengud.
Ahjaa, see juuksur, kus me käisime. Newcastle’is. Seal töötas kaks meest. Helenil lõikas vuntsidega vanem härrasmees, kes kasutas ainult kääre, kammi ja žiletti. Isegi juukseid ei teinud tal märjaks enne, kui soeng oli peaaegu valmis. Kui tal kamm maha kukkus (korduvalt), siis ei teinud ta sellega muud, kui jätkas lõikust. Kammi maas olnud karvadest puhtaks puhuma või pesema ta ei vaevunud. Minul lõikas noorem kõhuga mees, kes oli just kiiresti lõunat söönud ja siis üritas pidevalt köhides kurku kinni jäänud viimasest ampsust vabaneda. Ta kasutas masinat ka ja tegi isegi juuksed märjaks. “Salong” ise oli uhke, vanaaegse hõngu, kõrge laega, suurte peeglite ja mugavate toolidega. Kuigi tundus, et need mehed koristavad kord päevas (loodetavasti), sest terve põrand, kaasaarvatud pistikupesad, olid korralikult juukseid täis. Lokkis ja tumedaid juukseid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar