Asukohaks North West Coastal Highway ääres asuv Billabongi „roadhouse”. Ehk siis oleme teel Perthist üles põhja, sihtkohaks Kununurra. Täna hommikul oleme sõitnud juba 130 km ja nüüd on aeg käes väikseks peatuseks ja hommikusöögiks. Üldiselt oleme mitmendat päeva teel ja enamasti täielikus leviaugus. Mingist wifist või internetist rääkimata. Aga siin seinal näitab silt, et Internet, nii et võib loota, et me saame selle postituse netti. :)
Vahepeal on saanud igasugust nalja. Näiteks otsustas Snug juba teel alt Pembertoni kandist põhja suunas, et ta ei taha käike sisse panna. Trikkidega hakkas ta ikkagi tööle ja nüüdseks oleme tõdenud, et ta on lihtsalt üsna pretensioonikas kodanik. Kui me ta Perthis igaks juhuks mehhaaniku juurde viisime, siis töötas teine nagu kullatükk ja mehhaanik pidi ainult tõdema, et „I wish I could say there was something wrong with it” (ma soovin, et ma saaksin öelda, et sel on midagi viga). Snug ainult säras seepeale, seda oli kaugele näha. Lisaks ei lase ta diivanit voodiks lahti teha, kui Tarvo magamiskott on alles diivani all. Täna oli esimene hommik, kus tal polnud vaja üldse õli juurde panna ja tundub, et tal on hea meel olla teel ja märksa soojemas ja kuivemas kohas kui Albany, kus ta pikalt ühe koha peal kössitama pidi. Ikkagi rännumees! (Olen rännumees, unenäos sinu juurde teel... ma arvan, et kui Snug oskaks laulda paremini kui ainult mürinaga, siis ta laulaks seda laulu) Tundub, et ta hakkab ära harjuma ka meiega, sest eile, kui sõbralike müksude andmiseks läks ja mina oma müksu Snugile edasi andsin, siis lõi ta pärast üsna valusalt Tarvot. Ilmselgelt andis oma müksu ka edasi ja nüüd oleme me päris semud juba. ;)
Praegu on päris täiskohaga ränduri elu. Ärkame hommikul päikesetõusuga, kraamime ja asume teele. Mõne aja pärast on peatus ja hommikusöök. Siis jälle edasi. Kuni millenigi, mis haarab silma ja paneb bussi tee äärde jätma. Siis on paus ja siis jälle edasi kuni hämarani. Täna on meil plaanis minna Shark Bay Marine Parki vaatama, seal pidi olema ilus karbirand. Kihutasime eile halli pilvepiiri alt välja ja praegu on taevas sinineja pilved rõõmsalt valged. Tarvo kraamib bussi põrandat ja varsti hakkame sööma. Ümberringi pargivad karavanid ja uitavad hommikust söövad inimesed. Tee peal olles töötab meil bussis vahepeal Catering ehk siis puhvet. Selleks on tagaistmel olev inimene, kes tellimuse peale võileibu valmistab või mahla kallab. Kui veab, saab küpsiseid või šokolaadi. Hetkel tunneme puudust muusikast, sest kassetikas meil küll on ja kassette ka, aga taga töötab ainult üks kõlar (teise juhe natuke katki) ja see ei suuda üle tagant tuleva müra mängida. Või siis lihtsalt oleks tulemuseks liiga palju müra. Kõige vaiksem tegelane Snug just ei ole. ;)
Perthis sattusime ööbima ühes kummalises backpackerite hostelis kesklinnas, mille nimi oli Aberdeen Lodge. Ilmselt kunagi olnud villa, aga nüüd olid sellest järel ainult nikerdustega laed. Saime omale kolmese toa, milles oli tegelikult narikohti viiele. Naabermajast tulev lärm lõppes alles hommikul ja meie maja elanikud vaatasid terve õhtu ja öö vältel elutoas telekat. Laes oli tiivik, mis õnneks ei pöörelnud, sest selle peal oli 2cm kiht tolmu. Aga rahvas oli tore. Administraator oli punases pusas kutt, kes lubas lahkelt, et võime maksta hommikul ja unustas lõpuks küsida ka võtme tagatisraha. Pärast meie õhtust omaette spekuleerimist, et ilmselt seal majas küll kunagi ei koristata, tuias hommikul majarahvas ringi puhastusaktsioonil - üks pilusilmne neiu pesi nõusid, harjaga punkar imes tolmuimejaga tube ja naeratas möödujatele... Väga külalislahke ja omamoodi koht.
Igatahes oleme me nüüd siin läänes linnatoimetused lõpetanud ja põrutame üles põhjapoole suvele vastu. Tarvo just tuli luureretkelt ja ütles, et siin pidi olema internetipunktis üks arvuti ja seda valvab 70-aastane tädi. Loodetavasti siiski toimiv. Kõigepealt hommikusöök ja siis lähme kaema.
Olge tublid! (juba kaks korda järjest kirjutasin hoopis ´tulbid´)
Heh. P6hinali on see, et siin on Dial-up ja see on metsiku kiirusega. Ymbritsev on natuke nagu 6udusfilmist. Eemal r8gisev t2di ja puruga kaetud lauad. Brr.
pühapäev, 19. juuli 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Kuulge, kuulasin just "Kuula rändajat" ja minge kindlasti carriberie'le, kui juhtute sellest kusagilt kuulma ja õiges kandis olete ja saate! See on siis päriselanike (Austraalia ja lähimate saarte) muusika- ja tantsufestival, millel kindlaid toimumisaegu ei ole, antakse spontaanselt miski kuu aega ette kogunemisest märku.
Panen siia huvilistele lingi ka "Kuula rändajat" arhiivile, kes Austraalia-saateid kuulata tahab, siis vaadake 2005, 2006 aasta alt.
Kõike mõnusat teile ja sõbralikud patsutused Snugile, et ta teid ikka vajalikesse kohtadesse kohale viiks :)
Link muidugi ununes :)
http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=38&kid=77
Hehe, aitäh. :) Internet on nagu haruldane loodusime, ilmselt niipea ei teki võimalust midagi kuulata.
Postita kommentaar