Tee(töö)lised

Eelmise postituse piltmõistatuse võimalikud vastused on järgnevad:
Hobune
Kiisu
Väike must mees

Hobune vaatab näoga vasakule, kiisu paremale ja väike must mees ratsutab kiisu seljas. Hobust nägime kohe, kui sellest meie kodutee peale jäävast põõsast mööda sõitsime, kiisu ja must mees ilmutasid ennast alles pildil. Seega vaadake veel : ) Nüüd aga eelneva nädala juurde.

Enne Austraaliasse tulekut lugesin foorumitest, kuidas meeleheitel Eesti ehitajad ostavad viimaste säästude eest pileti teisele poole maakera, et siin tööd leida ja roppu moodi raha kokku ajada. Kohale jõudes selgus aga, et ehitajaid pole enam vaja ning keeldudes ka muud tööd tegemast, olid need kutid päris hädas. Naljatilgad igatahes, mõtlesin mina, sest kes siis ometi Austraalias ehitusel töötab? Siin tuleb mangosid korjata ja viinamarju noppida ja kõrvitsaid tõsta. Hea siis, et ehituse teema mind ei puudutanud. Aga nüüd, palun väga, lubage esitleda Neiu Teetöölist ehk geodeedi assistenti : )

Pildil pakib assistent GPSi baasi :) Kes ei tea, siis see panni kujuline asi on GPS baasjaam ning pika antenni all on raadio, mis GPSi signaali v6imendab. Antenni all on raadio ka.



Teetöölise päev algab varahommikuse müsliga, misjärel sõidame linna, võtame kontorist vajalikud instrumendid, sõidame läbi bensukast, et osta 3,5 kilo jääd vee jahutamiseks ning umbes veerand tundi enne seitset oleme Tarvoga objektil (Valentine’s Fallsis, mida juba eelnevalt korduvalt mainitud on). Selle aja peale on teised ehitustöölised loomulikult jõudnud teerulliga mõne kilomeetri sõita ja nii mõnegi tulevase tee piiri märkiva vaia maha ajada. See on neil seal teetööl igipõliseks probleemiks – geodeet märgib kopameestele tee piirid ja kõrguse ette (metallvaiadega, kõrgust tähistab teip), kopamehed aga tõmbavad teinekord valet kangi või kaotavad silmamõõdu ja sõidavad tähistest üle, misjärel viimased täiesti kasutuskõlbmatuteks muutuvad. Siis peab geodeet uuesti GPSi ja haamriga tagasi minema, uue vaia maasse lööma, taaskord tee kõrguse peale märkima, teipima ning ohralt erksavärvilist tähislinti lisama, et seda vaia kindlasti näha oleks ja keegi pime talle jälle otsa ei sõidaks. Aga ei, sellest ei ole kasu, mõne päeva pärast on vai jälle pikali. Näiteks täna aeti meie äsja asetatud vai tunni ajaga pikali. Kaotasime lootuse ja enam uut ei pannud, sest see ei olnud mitte esimene kord teda asendada. Arvestades, et ehitusjärgus olevaid teid on Valentine’s Fallsis ligikaudu 10 km, on asendamist küllaga ja see võtab enamasti paar tundi iga tööpäeva algusest. Mainib veel märkimist, et tegelikult on mul üsna ükskõik, kas tegu on kopa, traktori, teerulli või teesahaga. Ilmselt see, kes kõige rohkem vaiu pikali ajab, on tegelikult sahk või kuidas iganes teda nimetatakse, kes teid silub. Oa tänaval käis ka vahel selline, aga palju väiksem. Suured masinad on nad kõik ja ükspäev sain Tarvolt hurjutada, kui ühe traktori kohta kopp ütlesin.

Hetkel on meie põhiliseks ülesandeks nivelleerimine ja minu meelest on see väga põnev. Eriti kerib siis pinge üles, kui tuleb sulgemisviga välja arvutada : ) Pärast saab veel tähtsa näoga plaani pealt kõrgusi vaadata ja lahutamistehteid teha ning taaskord milimeetri täpsusega uued kõrgused vaiadele märkida. Sellise asjaga olemegi viimased nädal aega tegelenud.

Alguses oli teetöölise elu eriti huvitav, sest ilmselgelt äratab ainuke naine objektil tähelepanu. Tarvo üha imestas, et kõik möödasõitvad ehitajad lehvitasid iga kord, kui meid nägid ja mingid sellised mehed hakkasid meid tervitama, kes talle varem kunagi kätt ei ole tõstnud. Minu kõige suurem fänn on üks teerullijuhist vanamees, aga kui ta eile eriti meelalt lehvitas, muutus Tarvo närviliseks. Ja ei, mitte sugugi seetõttu, et ta minu pärast mures oleks, vaid hoopis selle pärast, et väidetavalt lehvitas ta ka Tarvo suunas! : ) Tore vanamees. Täna lehvitas ta jälle, endal suu kõrvuni, ja siis ütles Tarvo, et muretsemiseks pole põhjust, teerullimees nimelt ei vaadanudki tema poole!

Ehitajate elu on muidu ka naljakas. Näiteks on seal üks aborigeenist mees, teadmata vanusega, kelle ainukeseks ülesandeks näib olevat meie taga kõndimine ning nivelleeritud vaiadele ühe lisateibi panemine. Tema töövahenditeks on mõõdupulk ja teip. Objektijuht Trevor on ilmselt millestki valesti aru saanud ja arvab, et nivelleerimine on jube kiire töö. Tegelikult läheb saja meetri nivelleerimiseks (ehk meie kõnepruugis nillimiseks) ligikaudu tund (vaiade ülekontrollimine, nillimine, arvutamine, uute kõrguste tähistamine). Seda juhul, kui miski pekki ei lähe. Sellel muhedal aborigeenil läheb aga võib-olla 10-15 minutit, et oma 8 cm iga vaia juures meie teibist maha lahutada ja uus teip panna, seega on ta enamus aega tegevusetu. Siis ta jätab jälle oma kaks töövahendit ja veepudeli teepervele ning kaob bushi. Ilmselt saab ta sama palju või veidi rohkem palka kui mina : ) “No worries, mate, “ ütleb ta ja ilmub jälle mõne tunni pärast välja. Teine huvitav fenomen on veeautojuhid, kes aina kastavad ja kastavad häbitu kiirusega kuivavaid teid. Nad ei tohi inimesi märjaks teha, kuigi leidub ka selliseid, kes nimelt nende vee alla hüppavad, et end värskendada. Igatahes, tee ääres töötavatest inimestest möödudes panevad nad veejoa kinni, olles enamasti üsna täpsed. Parimal juhul seiskub vesi meeter enne mind ning algab teisel pool sama kaugel. Super. Mõnel veeautojuhil aga puudub silmamõõt, näiteks eile sai Tarvo tee ääres kükitades täiesti läbimärjaks, selle eest temast kolme meetri kaugusel olev tühi teelõik võis rõõmsa ja kuivana edasi tolmata. Vähemalt see juht üritas : ) Kõige naljakam on aga “valge mees”. Ta on nimelt elektrik, kellel on alati mitu paari pükse ja mitu pikkade varrukatega pluusi üksteise otsas. Lisaks kannab ta nokamütsi ja täishabet ning kogu kehapind, mis kõige selle pakkimise järel veel välja paistab, on kaetud valge kreemiga. Väga valge mees. Meile ta meeldib, kuigi nägime, kuidas ta ükspäev traktoriga üle vaia sõitis. Pätt! Et siis sellised mehed on meil seal ehitusel. Ja veel on meil liivatormid – enamasti pisikesed, aga vahel ka 10-meetrise läbimõõduga ja väga-väga kõrged. Kui meist nädal aega tagasi üks selline üle läks, rapuatas auto päris korralikult. Hea, et me parajasti nivellimas ei olnud.

Nüüd aga tagasi koduste uudiste juurde. Brit ootab ikka veel mangohooaja hoogustumist. Aga ega ta niisama passi, aina toimetab. Mida ta täpselt teeb, ei oska öelda, aga näiteks õppis ta ATVga sõitma. Nimelt on Marki 15-aastane tütar Rachel koolivaheajaks Perthist siin ja tema Briti õpetas. Rachel on vist kõige energilisem inimene, keda ma viimaste kuude jooksul kohanud olen, aina sehkendab. Mängib omaette palli, kimab auto ja rattaga. Päeval käib papsiga tööl kaasas. Mark on oma tütart nähes väga rõõmus, koristas lausa hoovi ära.

Vahelduseks pildike p2ikeset6usust meie kodubushis.



Sipelgad on üha ülbemaks läinud, ei kohku enam millegi ees tagasi. Müslit enam väljas hoida ei saa ja olid teised isegi Briti telki kolinud. Kui Brit hakkas otsima põhjust, mis neid sinna meelitas, leidis oma seljakotist lukuga taskust ühe lutsukommi, mis oli juba seest tühjaks söödud ja sipelgaid täis! Uskumatud tüübid! Tarvo peab nendega tulutut võitlust, vehkides luuaga põrandal ja tümitades kätega mööda lauda. Aga ei, sipelgad ei karda! Vetsukonnade elu on ka paremaks läinud, enam ei pea nad end potti peitma. Nüüd elavad hoopis kõikjal üle vannitoa ja neil ükskõik, et pead kraanikausi juurde pääsemiseks neist üle astuma. samuti elavad nad väljas pesunööril, mida illustreerib järgnev pilt. Selle eest ei ole õnneks enam ämblikke näha olnud, ju siis on konnad nad nahka pistnud.



Ilm on ootuspäraselt soe, näiteks hetkel on 42,5 kraadi vilus ja kell on pool kaksteist hommikul. Eelmisel nädalal tabas meid ootamatu öine külmalaine, temperatuur langes lausa 15 kraadini! See oli väga mõnus, sai jälle teki välja otsida. Kahjuks läks külm õhk tagasi Antarktikasse ning täna öösel termomeeter alla 28 kraadi ei näidanud. Ehk aitab see soojus mangode kiiremale valmimisele kaasa : ) Päeval tööl olles kuumus väga ei häiri, aga tuleb teada, et see, mis selja peal kõditab, ei ole mitte kärbes, vaid higi. Ja siis tuleb aina juua ja juua külma vett, mis eskyga (külma vee termos, 15-liitrine) kaasas on. Õigupoolest on mul siinse soojuse üle lausa hea meel, sest saagu ma sellest aru või mitte, aga käes on oktoober! Ning kui ma nüüd õigesti mäletan, siis eelmisel aastal ma küll oktoobri (ja novembri,detsembri, jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai) jaheduse, niiskuse ja pilvisuse üle väga rõõmus ei olnud. Siiski peab tunnistama, et ka siin on parim aeg aastast möödas, nimelt hakkab õhuniiskus üha tõusma, taevas on pidevalt vines ja silmapiir hägune. Täna sadas lausa esimest korda vihma! Brit nägi, meie mitte, sest olime tööl. Vihm tundub siin väga eksootiline, sest me ei saa märjal hooajal siin olla. Tahaks küll, eriti kui vaadata neid tühje jõeorge… Põnev on ette kujutada, kuidas kõik siis välja näeb, kui vesi voolab ja rohi on roheline. Viimasel ajal on ka väga tuuline olnud, mis tähendab seda, et kõik kohad on punast tolmu täis. Voodilinad, jalad, kõrvad, silmad, nõud… Pärast kümmet tundi tee-ehitusel peeglisse vaadates ei usu ise ka, et on võimalik nii murjam välja näha!

Huviväärsustest veel nii palju, et eelmisel nädalavahetusel otsustasime katsetada kohaliku kulinaaria keskset paika – Chicken Treat : ) Kiirsöögikoht linna südames. Neil on vist kõik kanast tehtud. Brit sai ainult friikartuleid süüa. Aeg-ajalt on päris naljakas sellises kohas käia, saab täitsa kultuurišoki. Niipea kui sisse astud, tahetakse kohe teada, mis sa tellida tahad. Aga me ju ei tea, pole kunagi menüüd näinud! Nii me siis olime seal segaduses ja müüa küsis umbes 5 korda, kas me oleme juba otsustanud :D Kõige naljakam on veel see, et isegi kui kogu koha peale on 5 klienti, tunneb letinaine kohustust täiest kõrist karjuda, kui kellegi tellimus valmis on. Isegi siis, kui ruumi suurus on 4 x 5 meetrit. Muidu oli täitsa ok.

Eile õhtul käisime oma maja taga bushis jalutamas. Seal on praeguseks hooajaks kuivanud jõesäng. Eriti lahe. Kängurud muudkui krabistavad põõsas ja jõe liivane põhi on nende jälgi täis. Et siis järgnevad pildid kirjeldavad meie lähemat koduümbrust : )

Hetkel kuiv j6es2ng kitsamas kohas...



... ja laiemas kohas



Baobabid



Nautige sygist : )