Me töötame praegu veiniistanduses, kus lisaks viinamarjadele on ka õunad ja lambad, seega peaks meil elu üsna mitmekülgne olema. Istanduse põhiboss, mees nimega Lisle, on väga vahva härrasmees, kuigi tema huumorisoonega harjumine võtab mõned päevad aega. Kõik teised töölised kiidavad teda kui väga hoolitsevat ja heatahtlikku inimest, mida ta ka näib olevat. Sellel nädalal rabasime viinapuude vahel ainult mina ja Brit, Tarvo tšillis linnas, aga esmaspäevast tuleb ka tema meile abiks, sest selgus, et Mt Gambieri geodeetidel on kitsas käes ja tööd ei ole endalgi, seega nad kedagi juurde ei taha, aga kui tööd tuleb, lubasid helistada. Igatahes on Tarvo rõõmus, et saab ka meie juurde tööle, sest siis ei pea iga päev linna kimama (umbes poole tunni tee). Meil saab seal põllul päris palju nalja, kuigi vahepeal ei ole ka naljakas, sest selg jääb valusaks ja röövikud kukuvad selga ja näkku ja ämblikud ka ja vahel on nii märg, et vääna iga veerand tunni tagant kinnastest ja sokkidest vett välja. Aga tegelikult on ikkagi lõbus, sest hetkel tegime tööd ainult kuuekesi (ülejäänud naiskond oli teisel põllul teist tööd tegemas): meie, üks saksa poiss Andy ja üks saksa tüdruk Melanie ning kohalikud mehed Chris ja Colin.
Pildil triibuline tööline olen mina ja tagumine kübaraga on Melanie.
See Chris on hirmus naljahammas ja rõõmurull ja tundub seetõttu noorem, kui ta tegelikult on. Peale selle on ta kange rännusell ja maailmale enam-vähem tiiru peale teinud. Veel meeldib talle lumelauaga sõita ja ta väidab, et ega temaga tõsist õnnetust juhtunud ei olegi, ainult üks kord on laviini alla jäänud, nii et ta sõber ta välja kaevama pidi, umbes kümme korda on põlve välja väänanud ja paar korda õla liigesest välja kukkunud. Et siis ei midagi tõsist! :D Chris on meist kõige kiirem tööline, sest tal on juba umbes 20 aastat kogemust ka selle tööga. Colin on vanaisa kuuele lapse-lapsele. Tal on alati sokkide küljes väga palju seemneid ja muud prahti, mis ta kummikutesse kukub. Siis ta vaatab neid sokke ja ütleb, et näed, lapse-lapsed tulevad külla, saavad sokkide küljest seemned ära nokkida! : ) Ma ei oska öelda, kas ta päriselt ka laseb neil seda teha. Chris ja Colin armastavad pättusi teha ja teistele kägu ajada. Näiteks ükskord riputas Chris viinapuu otsa neid madu-usse, mida kommipoest saab. Kui siis üks tüdruk paha-aimamatult hakkas sellel puul oksi kärpima, karjatas ta ehmatusest, kui usse nägi. Ja kui siis Chris tuli ja kiirelt sellel maol pea otsast ära hammustas, pistis tüdruk karjudes jooksu. Hiljem sai ta muidugi teada ja siis ta jälitas Chrisi pool reavahet (rida on 400 meetrit pikk). Teda jälitatakse üldse tihti… Vot sellised mehed siis. Väga toredad.
Üks pilt töötavast Britist ka.
Praegu on meie tööks traatide tõstmine ja viinapuude puhastamine tüvele ja selle ümber kasvanud võrsetest. Traadid hoiavad viinapuude oksi murdumast, kui saak kunagi valmib. Praegu viinamarjad alles õitsevad, ei ole veel magusat suutäit loota, aga saak peaks tulema uhke, sest Lisle käib aina ridade vahel ringi ja ütleb: “Good wine this year!” Veiniteadjatele niipalju, et sellel põllul, kus me praegu töötame, kasvab Pinot Noir ja konkreetse piirkonna veini teeb eriliseks lubjakivi, mida meie kui tööliste nuhtluseks siin väga ohtralt leidub. Samas on huvitav, et viinamarjadel lastakse nimelt kivide peal kasvada, sest mida rohkem nad peavad rabelema, et vett kätte saada, seda tugevama juurestiku nad endale kasvatavad ja mida tugevam juurestik, seda tugevamad pealsed, mis kobarate raskuse all ära ei murdu. Ehk siis nagu Chris ütles, et mida rohkem neile stressi tekitada, seda paremad taimed :) Veel on hästi tore see, et viinamarjaridade otstes on ilusad suured roositaimed. Mina mõtlesin, et küll ikka veinitootjad on esteetilised, aga tegelikult on asi selles, et roositaim on haigustele palju vastuvõtlikum kui viinapuu ja seega on ta väga hea indikaator. Kui roos jääb haigeks, tuleb hakata kähku viinapuid ravima, enne kui neil haigus välja lööb. Igatahes on elu seal viinapuude vahel väga ilus : ) Välja arvatud eile hommikul, kui oli nii märg, et kole kohe. Aga täna ma kavatsen endale kummikud osta ja siis läheb jälle paremaks : ) Kes siis ikka Austraaliasse kummikuid ja vihmapükse kaasa vedama hakkas, ega me lollid ei ole! Siin on ju igavene suvi :p
Tööst veel nii palju, et me teeme kogu aeg hirmus palju pause ja ei pinguta väga üle. Tegelikult me päris nii palju puhkama ei peaks, aga Chris ja Colin võtavad lõdvalt. Eile meil oli näiteks veel 10 minutit tööpäeva lõpuni ja siis Chris arvas, et kõnnime siis lihtsalt rea keskele ja tagasi :D Tegimegi nii. Aga kui kuuleme koerte haukumist, siis hakkame kiirelt tööle, sest see tähendab, et Lisle tuleb. Tal on nimelt kaks autosõidumaniakist koera, Bonnie M ja Sharina (?). Need koerad on küll inimese kõige suuremad sõbrad : ) Ja kui Lisle tuleb ridade vahele, siis ta ikka naeratab ja küsib, kas me ikka töötame ta heaks kõvasti ja meie vastame, et jajaa. Ja räägib veel juttu ja teeb nalja ja siis läheb jälle ära. Ükspäev oli ühe tüdruku ärasaatmispidu pausi ajal ja siis vohmisime ennast head ja paremat täis ja paus venis poole pikemaks, aga Lisle ei pahandanud, pakkus aga veel kooki. Selline elu on meil siis tööpõllul.
Brit on nüüd lausa sulavõis. Nimelt kolis ta majja. Lislel on selline süsteem, et need, kellel vaja, saavad majas elada. Ma kahlustan, et nüüd on tal kõik toad täis, sest seal elab praegu lisaks temale 4 tüdrukut. Brit jagab oma imeilusat suurt peegelsein-kapiga-kaks-seina-klaasist tuba korealannaga ning teises toas elavad jaapanlanna ja tüdruk Taiwanist. Üüri maksavad nad 70 dollarit nädalas, aga see kõik läheb söögi ostmiseks ja süüa teevad nad koos. Laupäev on suur šopingupäev, siis nad viiakse poodi ja ostavad kogu üüriraha eest söögi nädalaks ette. Söögikorrad on kolmekäigulised ja me ei oska tunda muud kui kadedust, kui me kuuleme, mida nad seal kõike söövad. Neil on ju ahi! Ja leivamasin. Lisaks sellele on Aasia päritolu tüdrukud meeletult punktuaalsed ja teavad näiteks täpselt, mitu viilu leiba on vaja nädalaks osta. Ühesõnaga elu nagu meepotis. Peab ainult teadma, milline on bossi tugitool ja milline tee ja mis ajal talle meeldib, siis on kõik korras : ) Ja ta lubab vahel vaeseid päkpäkkereid (nagu meid ja saksalasi) ka tuppa, siis saab teed ja küpsist. Ja duši all saab ka iga päev käia, ainult liiga kaua ei või liguneda, sest siis saab soe vesi otsa. Ühesõnaga väga normaalsed tingimused. Meie Tarvoga magame endiselt autos, mille me pargime kuskile viinapuude lähedusse (aga me saame ikka duši all käia ja vist ka pesu pesta ja teha neid teisi normaalseid asju). Kusjuures, esimesel korral, kui boss meile näitas, kus me töötama hakkame, ütles ta, et toon teile siia kohe vetsu ka. Me arvasime, et see on nali, aga ei olnud! Põllu kõrvale toimetatigi teisaldatav veega kemps! Ja täna öösel, kui oli hirmus torm, ajasime oma auto varju alla, kus tavaliselt on traktor, siis ei sadanud katus läbi. Ehk siis luksust küllaga : ) Ja jõulude ajal saame kaks nädalat puhkust!
Ahjaa! Kõigile teadmiseks, et kui on äike, siis tuleb viinamarjaistanudusest eemale hoida, sest seal on nii palju traati, et väga lihtne on saada piksest tabatud. On teada ka surmajuhtumeid. Seega lahkume ridade vahelt niipea, kui kuuleme müristamist. Iga muu ilmaga läheb töö edasi.
Mt Gambier on ka väga tore linn! Ükspäev käisime nt järve ääres piknikku pidamas. Seal on hästi palju vahvaid linde ja laste mänguväljak, kus on arvestatud isegi puuetega lastega ning eraldi on nt kiik ratastooli jaoks! Kahjuks oli seal ka üks väga totakas mees, kes leidis pisikese mao ja siis selle asemel, et madu rahule jätta, hakkas teda liiva ja kividega loopima, ja torkis pulgaga! Laus-idioot! Ta poeg tegi samamoodi. Võiks ometi eeldada, et täiskasvanud inimesel on rohkem mõistust peas, aga ei. Nii me siis nüüd siin elame. Viis päeva nädalas on tööd, 8 tundi päevas, ja siis on nädalavahetus. Kui ilm läheb soojemaks, lähme randa ka, see on lähedal. Ja üldse on siin ilus ja me oleme rõõmsad.
Esimesel pildil on rumal mees ja teisel vahva saba paremalt vasakule õõtsutav lind Willie Wagtail.
Ja vaadake viimast Eesti Loodust ka, seal on Brit kuulsaks saanud oma Piirisaare jutuga.
2 kommentaari:
viinamarjad tahavad jah väga vaestel muldadel kasvada. kui oleksid viljakad mullad, siis nad paisuksid vist liiga palju ja oleksid liiga vesised - ei saaks head veini.
nii olen ma aru saanud :)
seda mao nalja peaks ise ka prooima - lahedad mehed tunduvad need kaks seal olevat. :D
Lauri
Hei!
Ma olen praegu täiesti lummatud teie tegemistest ja elamustest. No sõnatu kohe :) Kade natsa ka. Muska, ma ikka võtan teinepäev aega ja kirjutan sulle pikemalt - praegu lihtsalt meil on tööl uus trend, et hakkasime paremini koostööd tegema ja üks uus koosolek + muud vabadust, ehk siis tiba vähem vaba aega :)
Piret
Postita kommentaar