Ilmaekstreemumid jõuluootuses

Tere päevast Mount Gambieri uuest raamatukogust! See on hoopis erinev sellest, millega Eestis harjunud oleme, avar ja värviline. Taustaks mängib trendikas muusika ja kõik kohad on arvuteid ja tugitoole täis. Õppimise jaoks on eraldi vaikne nurgake ja lastel on oma mängumaa, isegi videomänge saab mängida!

Läinud nädal oli siinkandis ilma poolest ikka väga ekstreemne! Esmaspäev oli ilmselt üsna keskpärane, umbes 20 kraadi sooja ja tuuline. Teisipäeval ja kolmapäeval oli koletult kuum, 37 ja 39 kraadi. Tuul oli ka, Tarvol lendas tunni aja jooksul viis korda kaabu peast. Tundsime ennast nagu täid vereämbris, jõudu üldse ei olnud. Päris hea meel oli kuulda, et järgmisel päeval läheb jälle jahedaks ja just nii oligi. Aga oleks siis ainult jahe olnud! 16 kraadiga kaasnes ka meeletu vihm: kolmapäeva õhtust neljapäeva pärastlõunani lihtsalt ladistas lakkamatult! Võib arvata, et olime neljapäeval juba enne tööpäeva algust märjad! Vihmajopedest ei olnud enam mingit kasu ja Britil olid kummikud ka vett täis, sest see voolas sinna vettinud pükstest sisse. Ainuke kuiv koht minu kehal oli nabapiirkond, ilmselt seetõttu, et ma kogu aeg kummargil maa kohal olin ja vesi sinna kuidagi ei pääsenud : ) Jube külm hakkas ka ja me otsustasime peale esimest pausi koos sakslastega, et meile tänaseks töötamisest aitab (kaks ja pool tundi olime seal ligunenud). Prantslastest päkkerid olid parajasti teise põllu peal, aga selgus, et kolmest prantslasest üks polnud üldse hommikul tööga alustanud, teine lõpetas tund peale algust ja kolmas pidas lõunani vastu. Vanemad töötajad olid ka ainult lõunani, aga neil kõigil olid vakstust vihmakostüümid, mida ühelgi päkpäkkeril ei olnud. Siis veel ei olnud, sest peale eilset ligunemist avastasid Mel ja Andy (sakslased) linnas koha, kust saab 15 dollariga endale sellise tibukostüümi osta : ) Ilmselt lähme me homme endale samasugust ülikonda hankima. Muideks, Chris nimetab neid vanemaid töötajaid polaarekspeditsiooniks, sest neil on alati meeletu hulk riideid seljas! Ei ole siis üllatus, et nad tegutsevad umbes 10 korda aeglasemalt kui meie noortest koosnev välkmeeskond : )



Õnneks on meil selline asi lubatud, et kui ilm ikka väga kole on, siis võib koju ära minna. Kui Lisle meid eile hommikul nägi, soovitas ta meil parem tuppa teed jooma minna ja pani meile kuuma kiirsupi ja röstsaiad valmis, et me ennast ei külmetaks. Nii me siis puhkasimegi terve päeva toas ja lürpisime teed ja mängisime pilli. Õhtul tegi Tarvo lasanjet ka ja siis me olime eriti rõõmsad : )

Muidu meil siin midagi väga põrutavat juhtunud ei ole, valmistume aga usinalt jõuludeks. Eelmisel pühapäeval tegime piparkoogitainast, vanaema retsepti järgi ikka : ) Kõik olid päris põnevil. Ja sellel nädalal hakkame küpsetama, Lisle ostis meile isegi piparkoogivormid : ) Meil on poiss ja ingel ja kelluke ja kuusk.

Suhkru sulatamine piparkoogitaigna jaoks. Retsept näeb ette, et tuleb oodata, kuni suitsu hakkab tulema. Ma kinnitasin enne Lisle'le, et piparkoogitegu on väga ohtlik, sest suhkur võib põlema minna ja ta oli väga rõõmus, et reaalsuses miski põlema ei läinud ega isegi üle ei keenud.


Lisaks sellele ostis peremees suurema laua ja uued toolid, et kõik päkpäkkerid ikka jõulude ajal ilusti ära mahuks. Ning ei maksa üldse rääkida tema jõulutoiduplaanist. Kui selle kohta küsida, siis vastab ta: "Keep it simple, stupid!" ja nimetab seda KISS-põhimõtteks. Ehk siis meie ei tohi liiga palju pärida ja üle muretseda, aga endal on tal juba kõik välja mõeldud, kes mida teeb ja milllised erinevad käigud meil kõik on. Meie teeme igatahes kartulisalatit ja piparkooke : ) Jah, ta on tõesti ootusärevust täis, sest tal ei ole ilmselt aastaid nii palju rahvast jõulide ajal majas olnud.

Ja täna saime jõulupuu ka, sedapuhku siis männi, aga ta näeb väga kuuse moodi välja ja lõhnab ka hästi. Alguses kaunistasid teda ainult kolm ehet, aga siis lippas Lisle linna ja ostis igavese hunniku tavaari kokku, mida männi külge paigutada. Võib-olla me augustame lausa mõned piparkoogimehikesed ära, et nad üles riputada. Kaunistamisega tegeled Taiwani tüdruk Cindy, sest ta ei ole kunagi varem jõule pidanud ja peab seetõttu saama täisväärilise jõuluelamuse : )

Cindy ja John uurivad jõulutavaari.


Veel hoiab farmirahvast ärevil teisipäevane jõulupidu, mille tarbeks igaüks teeb jõulukingi loosipaki põhimõttel. Paki kättesaamiseks peab kuuldavasti Lisle’i karaokemasina kaasabil laulu esitama, aga me loodame, et see on halb nali, sest vähemalt sakslased ega meie karaokest väga vaimustuses ei ole ja katsume kuidagi teiste trikkidega läbi ajada.

Päevad on praegu üsna unised ja me oleme väga rõõmsad, et kohe-kohe on jõulupuhkus käes. Midagi muud ei olegi praegu raporteerida, aga järgmine nädal saab kindlasti väga põnev olema ja siis saab uusi uudiseid : ) Siiski kaks jõulupidu ja rännutee ootamas! Panen teile siia hoopis mõned pildid möödunud nädalast.

Brit ja Katie (Korea tüdruk, kes on siin veedetud kuue nädala jooksul 7 kilo juurde võtnud, sest toidud on nii head)



Kutsu, kelle nimi on Bonnie M ja kes on absoluutne autosõidumaniakk. Selle pildil on tal eelaimdus, et kohe minnakse sõitma vana Suzukiga, mida tavaliselt Aasia tüdrukud tööleminekuks kasutavad. Nad sõidavad ainult esimese ja teise käiguga, sest keegi pole varem manuaaliga sõitnud. Tarvo tegi ühele tüdrukule paar päeva tagasi koolitust ja ta oli väga põnevil, et kolmandat käiku saab reaalselt kasutada, aga praktikas ei ole ta seda veel iseseisvalt teinud :p



Ja viimane pilt meie igaõhtusest istanduse-elust: jänesed! :D