Jõulutrall

Käesoleval nädalal oli meil ainult poolteise päeva jagu tööd, sest teisipäeva lõunaks tulid kõik töötegijad Lisle maja juurde jõule ja hooaja lõppu tähistama. Filipiinlased olid terve esmaspäeva ja pool teisipäeva kodus ning küpsetasid kõike head ja paremat. Lisle vastutada oli sea ja lamba grillimine. Loosipakkidega läks lausa nii hästi, et ei pidanud kingi kättesaamiseks isegi kraapsu tegema, kuigi meil oli korralik plaan välja mõeldud igaks kümneks juhuks, kui oleks pidanud mingil moel etlema. Pidu kestis mitte väga kaua ja neljaks pärastlõunal oli rahvas kadunud ja peaaegu kõik, kes siia jäid, keerasid magama. Lisle eesotsas. Hämmastav ikka, kuidas siin peod nii kontsentreeritud ja lühikesed on! Ja kinkidest. Helen sai kokaraamatu, kus õpetatakse tegema muna 60 erineval moel ja kõrvale paar kooki. Brit sai šokolaadikommikarbi, pakituna kilekotti. Mina sain tüüpilise korvi pakitud küpsisekollektsiooni, millest pool oli õhku täis kilekotid. Et jätta suurejoonelisem mulje. ja vastu kinkisin, juhuslikult samale inimesele, kes mulle tegi, rahuliilia.



Isegi Boney M oli peost liiga väsinud.



Kolmapäeval käisime Mattil ja ta perel külas. Tegime lastega piparkooke ja rääkisime, mis vahepeal nelja nädalaga saanud on. Ja Matt ütles, et lastele väga meeldib, kui me külas oleme. Nad pidid sellised olema, et kui keegi neile ei meeldi, siis lähevad lihtsalt vaikselt oma tuppa teisi asju tegema, aga meile nad ainult eputavad.



Neljapäeval tegime kibekiiret ostlemist, et hankida viimasel hetkel kõigi meie päkpäkkerite poolt bossile korralikud tugevad töösokid ja šoksi. Ja et printida välja kõigile paar pilti neist endist. Lisle töösokid kuivavad pidevalt pesunööri peal ja näevad välja rohkem nagu sokid sokiaukude vahel. Ja kuna oli ikkagi jõululaupäev ja meie jaoks jõuluaja tähtsaim päev, käisime Tai restoranis. :) Tüdrukutel olid peaaegu silmad märjad, sest sama ruumi teises otsas lõikas kokk sibulat, ilmselgelt väga kanget sibulat. Aga toit oli suurepärane ja ports korralik. Ei olnud nii terav ka kui näiteks Malaisia või Korea söögid.



Austraallased peavad jõule 25ndal. 24. on neile nagu iga tavaline tööpäev, selle erinevusega, et kõik valmistavad järgmist päeva ette. Ja kui meil on jõuluõhtusöök, siis siin on jõululõuna. Algab see tavaliselt 1-2 paiku päeval ja kestab nagu igasugune Austraalia pidu - väga lühikest aega.Lisle andis meile kõigile ülesanded, mida keegi valmistama peab ja ei lubanud meil eriti millelegi muule mõelda kui söögi valmistamisele, sest ta ei tahtnud, et me liialt paanitseks. Kõigepealt pidime kõik midagi oma kodumaalt pärit tegema – meil piparkoogid. Ja siis jagati meile veel ülesandeid. Näiteks pidime me Heleniga valmistama puuviljasalati ja Eesti kartulisalati, Brit pidi keetma kohalikku pudingut, mis nagu selgus, on väga kuulus Austraalias, Inglismaal ja Ühendriikides. John ja Cindy keetsid riisisööki, Lisle küpsetas lammast ja siga (tegelikult olid need ülejäägid teisipäevast), sakslased pidid tegema Lisle õpetuse järgi salati-vorsti-juustu-tomati-kanaliha-vaagna, Yukari keetis krevette ja prantslased lõikusid materjali soolaseks salatiks.

Muide, teate kuidas boss kinke avab? Nagu väike pätt-poiss. Rebib ülikiiresti paberi ümbert ära, vaatab kinki ja ütleb:”Hmm, see on päris tore, selle ma jätan alles” (meilt saadud fotode kohta). Paneb need ühe käega lauale ja juba rebib teine käsi uut pakki lahti.

Piparkoogimehed ja peremees singi kallal.





Põhirooga käisid kõik endale ise tõstmas ja liha peale oli sellises valikus kastmeid ja moose. Misjärel istusid kõik laudlinadega kaetud laudade taha ja hakkasid vohmima (Lisle oli laudlinadest ise väga vaimustuses ja tegelikult me nautisime sööki).







Kokku oli erinevat söögikraami nii piisavalt palju, et meil tuli neli käiku.
I – Keedetud krevetid pooleldi pooleks lõigatud kukliga, mis oli täidetud küüslauguvõiga.
II – Põhiroog, mille alla käis liha, kartulisalat, salat, riisiroog ja eelpool kirjeldatud sakslaste tehtud vaagen.
III – Puding kastmega.
IV – Puuviljasalat jäätisega.
Esimese kolme käigu kõrvale oli kohalik mullivein, viimast käiku saatis piima-suhkruga must tee.

Minu teise käigu taldrik nägi välja selline ja kohalik kuulus puding taoline.





John ja Simon võtsid veel teise sama suure portsu juurde ka ja mul ei ole õrna aimugi kuhu see mahtus. Pärast söömingut oli üsna ebatavaline, et keegi ei läinud kohe nõusid pesema. Kõigil olid vist kõhud liiga täis. :) Mõne aja pärast langes aga pool seltskonda jälle magama ja teine vaatas lihtsalt telerit. Kui pooled magajad olid üles ärganud, läks uuesti söömiseks :D Käidi kahvliga ümber erinevate kausside ja nokitseti vaikselt viimasedki vabad praod kõhus täis.



Nüüd alustame tunni-kahe jooksul, kui kütus võetud ja poes käidud, oma Great Ocean Roadi trippi. Lõppsihtpunkt Phillip Island, kus võtame vastu uue aasta. :)