Suraja mees ja cheese naan ja muidu päris hea bassein

Vetsukülastus tehnikakaubamajas maksis pool ringgitit ja selle raha eest oli neljast kabiinist vaba üks, kus paberi asemel oli dushivoolik ja põrand oli ilusti ühtlaselt mingisuguse vedelikuga kaetud. Täpsemalt ei oska öelda, sest väga lähedale torkima ei läinud. Ja nagu hiljem selgus, sai paberit kohe pärast uksest sisenemist võtta.

Sõitsime tagasi Bangsari - sööma. Nime me muidugi enam ei mäleta aga välja nägi ta selline.

Ja siis, otsisime juba teist päeva taga sellist asutust nagu fish spa. See tähendab kohta, kus väikesed kalad söövad su jalgade küljest vana nahka ja muud taolist. Kõlab ju ahvatlevalt? :) Lõpuks selgus, et selles linnaosas on kalaspaa praeguseks suletud, kuigi 3 kuud tagasi oli ta veel olemas ja see tegi meele ikka väga kurvaks. Pärast sellist väikest pettumust tundus basseinis suplemine väga mõnusa ideena.

Võtsime veel viimast korda suuna samasse söögikohta, kus me juba mõned tunnid varem olime käinud, et proovida cheese naani. Seda oli meile lihtsalt eelmisel õhtul reklaamitud ja tuli ära maitsta. Ja ei saa küll kindel olla aga tundus, et üks kokk tegi neid samu naane kohe peaaegu meie nina all leti taga. See protseduur nägi välja väga lihtsakoeline, kuid meie jaoks huvitav - ta võttis alati umbes käelaba suuruse ja suts alla sentimeetri paksuse taignalataka ja viskas selle 10-15 korraga eriti graatsiliste käeliigutuste abil vähemalt 50 cm läbimõõduga üliõhukeseks laudlina sarnaseks asjanduseks. Edasi võis oletada, et ta pani sinna vahele juustu ja tõstis servad keskele kokku ning sai tavalise taldrikusuuruse naani. Aga võib-olla tegi see kokk ka midagi muud kui naane.

Väikesed märkused seoses Kuala Lumpuriga:

1) Väga tihti juhtub, et jalutades heal kõnniteel saab see lihtsalt kahe suure maantee vahel otsa ja tuleb sooritada hulljulgeid trikke üle maantee, et jälle uuesti kõnniteele saada. Võib ka muidugi kilomeetrise ringi teha.

2) Fakti, et jalakäijal on sebral teed ületades eesõigus ei huvita mitte ühtegi transpordivahendi juhti.

3) Võib vabalt juhtuda, et terrassipealses söögikohas tuleb kerjus almust paluma. Ja hetk hiljem tuleb laua kõrvale väike poiss, kes müüb vildikaid. Selliseid asju juhtub muidugi ka Eestis.

4) Neil on iga asja jaoks keegi. Näiteks mees, kes saju korral hoiab su kohal vihmavarju, kuni sa kaubanduskeskuse uksest oma autoni jõuad. Või lihtsalt mees, kes naeratab sulle kaubanduskeskuse ukse peal. Kohvikutes on eraldi mehed, kes meelitavad sind sisse astuma. Tihtipeale saad sa selle isiku ka endale teenindajaks, kuid on ka lihtsalt meelitajaid.

5) Parimat puuviljamahla saab söögikohast nimega Nirwana. Superhea! Võib ka väga maitsva piimakohvi võtta.

Oodates KL Sentralis lennujaama Skybusis sõidu algust, lõbustasid meid paar selle firma töötajat. Üks näiteks suras sõrmega mu patsis. Teine mees, kes surajat seepeale keelas oli gei. Kui me veel bussis ei olnud, siis ta kudrutas teise mehega. Bussi ees. Tänaval. Teiste inimeste keskel. Aga see on siin, nagu paistab, normaalne. Kui Helen vaatas fotokast päeva jooksul tehtud pilte, siis sõrmega suraja mees oli jälle selja taha hiilinud ja tegi seda sama. Ise itsitas. Siis hakkasid nad alles edvistama ja tahtsid, et me neist pilti teeks. Ja see firma oli saanud mingi aasta auhinna parima klienditeeninduse eest!