Jalge alla rännutee

Eelmise nädala kõige tähtsam uudis oli see, et Snug sai uue omaniku. Nüüd hakkab temaga ringi vurama Uus-Meremaalt pärit endine rallisõitja. Tal on Snugiga suured plaanid, näiteks mõlk välja lüüa ja roosteauke parandada. Kui teid huvitab, kui lihtne on Austraalias ühte 36 aastast kombit müüa, siis võib öelda, et probleeme ei ole. Esimese poole tunni jooksul peale kuulutuse ülespanekut saime juba kolm kõnet ja kokkuvõttes helistas kümneid ja kümneid inimesi. Igatahes rännukombi sai see, kes teda kõige rohkem tahtis ehk inimene, kes ei pidanud paljuks lennuki ja rongiga Muswellbrooki rännata. Kui Snug lõpuks oma teed läks, vaatasime uhkusega järele, sest see sama pisike oranž buss vedas meid 20 tuhat kilomeetrit läbi Austraalia ja kõige lõpus töötas üllatavalt hästi! Selgus, et isegi tagatuled põlesid! Toredaid reise, Snug!



Aga ega Snug pole ainuke, kes rändama läheb. Reedel pakkisime kodinad kokku ja kolisime ajutiselt oma Muswellbrooki toast välja. Eestis pakiti ka ja minu pere esinduskoosseis lendas Londonisse, et Austraalia poole suunduda. Tundub, et nende lend Londonist väljus kaks tundi enne lennujaama sulgemist tuha tõttu ning üks päev enne lendude ärajätmist streigi pärast. Nüüd igatahes läheb puhkamiseks!

Brit tuli juba paar päeva varem Sydneysse ja vaatas põhilisi atraktsioone. Laupäeval matkasime natuke Sinimägedes. Sinimäed asuvad Sydneyst läänes päris linna lähedal, Aire juurest kaks tundi autosõitu (enamus linnas). Seetõttu on seal ka väga palju uudistajaid-matkajaid. Põhiliselt vaatavad nad Kolme Õde (esimesel pildil). Meie igatahes vaikust nautida ei saanud ja ühe kõrgema kose juures tekkis lausa pildistamisjärjekord! Samuti olid plehku pannud kõik linnud-loomad, keda seal näha võiks, aga tühja kah, sest väga tore oli ka niisama looduses jalutada. Minu puhul lõppes see muidugi ropult valutavate säärelihastega – kuu aega toas passimist on tunda andnud. Aga enda kaitseks võin öelda, et ega need mäed nüüd väga lauged ka ei olnud! Tagasiteel saime tunda suurlinna liiklusprobleeme meeletu ummiku näol. Minu meelest oli peaaegu terve tagasitee umbes.








Mägedega vähemalt sama põnev osa laupäevast algas aga siis, kui me lõpuks ummikust välja olime murdnud ja väsinuna ning näljasena koju jõudsime: Toiduklubi Skype-konverents. Esimene kord üle kahe aasta nägid Toiduklubi tšikid üksteist täies koosseisus näost näkku, mis siis, et veebkämmi vahendusel. Päris lõbus õhtu, eriti arvestades pöördnud rolle ehk Eesti esindus võttis õues päikest ja Austraalia esindus käib kinnastega. Kuna tegu oli väga erilise sündmusega, otustasime me ka panustada erilisse menüüsse. Peale mõningast mõtlemist jõudsime selgusele, et Austraalial puudub tõsiseltvõetav rahvusköök, kui erinevate riikide take-awayd välja arvata. Küll aga on kala ja muud mereannid üsna Austraalialik. Nii me siis kuhjasime kalapoest endale hunniku tiigerkrevette, paar barramundifileed ja kirsiks tordi peale 6 austrit (vähem ei müüdud), mis on teadupärast head afrodisiaakumid. Krevetid ja barramundi olid ootuspäraselt head, aga need austrid… No meie igatahes aru ei saanud, kuidas on võimalik neid romantilisel kombel süüa ja veel nautida :D Mina näiteks sõin pool ja seda ka suure hädaga, teised olid tublimad ja neelasid ikka terve alla. Aga näoilmeid tunnistasid, et ega nad seda väga ei nautinud. Kokkuvõte: hoolimata peenest austriretseptist olid nad siiski halvad ja keegi lisa ei soovinud.

Pildil räägib krevett Õie ja Gerdaga.



Kaks ülejäänud Sydney-päeva möödusid erinevatel rannaäärsetel matkaradadel Coogee rannas ja Manly rannas. Manly rannaga olid meil suured plaanid, aga siis hakkas vihma sadama (sügis siiski) ja pika raja asemel seadsime sammud hoopis Fish&Chips putkasse, kus järgmise tunnikese jooksul üritasime jagu saada kõige suuremast kala-kartuli portsust, mida ma elu sees näinud olen. Samal ajal jalutasid tuvid uksest sisse-välja. Vahel jõudis mõni leti alla ka.

Pildid Coogee rannast. Figureerivad meie, krabi ja üks poolakas, kes tahab hirmsasti suhelda.











Üks pilt lilllast ollusest, mille Aire ja Brit rannas leidsid. Ei tea, kes või mis see on, aga kui keegi teab, siis antagu lahkesti teada :)



Ja pildid Manly rannast. Figureerivad vihm ja kajakad.





Selline pisike kokkuvõte selleks korraks, sest homme hommikul peame Tarvoga juba kell viis lennujaamas olema, et puhkus Idarannikul alata võiks.

Ps. Teil on praegu soojem ilm kui meil.